Viisavabadusprogramm (VWP) on avatud 41 riigi kodanikele üle kogu maailma. Iisrael lisati VWPsse 41. liikmena 2023. aasta lõpus. VWP-kodanikel on lubatud reisida USAsse äri- või turismireisiks 90 päeva jooksul ilma viisata. Samamoodi on viisavaba reisimine vastastikune USA kodanikele, kellel on lubatud reisida igasse nimetatud 41 riiki vähemalt 90 päeva ilma viisata. Viisavabadusprogrammi, tuntud ka kui VWP, haldavad sisejulgeolekuministeerium ja välisministeerium.
VWP tingimustele vastavate riikide loetelu on järgmine koos nende VWPsse lisamise aastaga:
| Andorra (1991) | Austraalia (1996) | Austria (1991) |
| Belgia (1991) | Brunei (1993) | Tšiili (2014) |
| Horvaatia (2021) |
Tšehhi Vabariik (2008) |
Taani (1991) |
| Eesti (2008) | Soome (1991) | Prantsusmaa (1989) |
| Saksamaa (1989) | Kreeka (2010) | Ungari (2008) |
| Island (1991) | Iirimaa (1995) | Iisrael (2023) |
| Itaalia (1989) | Jaapan (1988) | Lõuna-Korea (2008) |
| Läti (2008) | Liechtenstein (1991) | Leedu (2008) |
| Luksemburg (1991) | Malta (2008) | Monaco (1991) |
| Madalmaad (1989) | Uus-Meremaa (1991) | Norra (1991) |
| Poola (2019) | Portugal (1999) | San Marino (1991) |
| Singapur (1999) | Slovakkia (2008) | Sloveenia (1997) |
| Hispaania (1991) | Rootsi (1989) | Šveits (1989) |
| Taiwan (2012) | Ühendkuningriik (1988) |
Programm käivitati 1980. aastate lõpus ja sellest on saanud oluline institutsioon riigis. USA valitsus kasutab ESTA (Electronic System for Travel Authorization) süsteemi, et kontrollida, kas USAsse reisivad isikud on terroristid või mitte või kas nad võivad kujutada endast ohtu USA üldsusele.
Riigi julgeolekuasutused kontrollivad regulaarselt riiki sisenevaid isikuid ja kontrollivad põhjalikumalt ka inimesi, kes kasutavad USAsse sisenemiseks VWP-programmi. Neid inimesi kontrollitakse enne nende kodumaalt lahkumist, pärast USAsse saabumist ja isegi siis, kui nad reisivad ühest USA asukohast teise.
VWP eelised USA majandusele
Üks põhjus, miks viisavabadusprogramm kehtestati, oli USA majanduse elavdamine. See programm on aidanud suurendada turismi ja see on toonud kaasa riigi majandustoodangu suurenemise. Kuna riiki siseneb rohkem inimesi, on USA suutnud riigina müüa rohkem kaupu ja teenuseid.
Järgnevalt on esitatud mõned nõuded, mida riik peab täitma, et programmiga liituda:
- Turismi- või äriviisade üldine tagasilükkamise määr VWP-riigist peab olema alla 3 protsendi. Alternatiivina võib USA valitsus kontrollida keeldumise määra viimase kahe eelarveaasta jooksul ja teha kindlaks, kas see on keskmisest madalam.
- VWP liikmed peavad vastu võtma oma kodanikke, kes on USAst välja saadetud. Need võivad olla ka endised kodanikud. See meede tuleb võtta kolme nädala jooksul pärast viimast väljasaatmiskorraldust.
- VWP liikmed peavad tegema koostööd USA valitsusega, et jälgida passiandmeid ja teatada nendest INTERPOLile või USA valitsusele.
- VWP liikmed peavad saatma USA-le teavet julgeolekuohtude kohta.
- Ta peab pakkuma oma kodanikele passe, mida saab masinaga lugeda, ning kasutama kodanike tuvastamiseks ka biomeetriaid.
- Sisejulgeolekuministeerium hindab VWP liikmeid. Selles menetluses määrab osakond kindlaks USA julgeoleku mõju. Muud asjad, mida kaalutakse, hõlmavad mõju sisserände jõustamisele riigis ning seaduse ja korra säilitamisele.
- VWP liikmed peavad läbima luureandmete hindamise, mida haldab sisejulgeolekuministeerium.
USA-le tekkivate riskide hindamine
Kui riik liitub viisanõudest loobumise programmiga, nõuab USA valitsus, et ta säilitaks oma riigis kõrge turvalisuse taseme. Sisejulgeolekuministeerium hindab korrapäraselt riikide julgeolekustandardeid nii kaua, kui nad on programmis osalised. Sisejulgeolekuministeerium teeb koostööd välisministeeriumiga, et koguda asjakohaseid fakte VWP liikmete kohta. Üldiselt analüüsivad nad riikide VWP mõju USA immigratsiooniseisundile, avaliku korra tagamisele, passide turvalisusele, piirihaldusele ja terrorismivastasele võitlusele. Osakonnad kontrollivad ka seda, kui põhjalikult VWP-riigid kontrollivad oma õhu- ja meresadamaid, piire ja isikutunnistuste valmistamist. Seda teavet saab koguda erinevatelt USA asutustelt, sealhulgas luurekogukonnalt ning välis- ja justiitsministeeriumilt.
Suuremad kontrollid viiakse läbi iga kahe aasta tagant, kuid julgeolekuosakonnad peavad pidevalt tagama, et VWP-riigid ei mõjutaks kunagi negatiivselt USA julgeolekut. Julgeolekuohu korral on USA valitsus alati valmis oma kodanike ja elanike turvalisuse tagamiseks.
Juhul, kui konkreetsest riigist lähtub tõsine oht, võib sisejulgeolekuminister koos välisministriga võtta riigi VWP-programmist välja. Nad ei ole kohustatud enne selle meetme võtmist sellest teatama. Sel viisil on USA võimeline hoidma kõiki oma territooriumil viibivaid inimesi turvaliselt.
Põhjalik läbivaatamine toimub iga kahe aasta tagant. Kui see hindamine on lõpule viidud, peavad sisejulgeolekuministeerium ja välisministeerium esitama oma järeldused kongressile.
Külastajate põhjalik kontrollimine
Sisejulgeolekuministeerium ei hinda mitte ainult riiki ähvardavaid julgeolekuohte, vaid jälgib ka üksikuid VWP-riikidest pärit reisijaid. Seda kontrolli tehakse nende reiside eri punktides. Kuigi reisijad ei pea enne USAsse sisenemist viisat taotlema, peavad nad siiski saama loa tolli- ja piirivalveametilt ning reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) kaudu.
Teine organ, mis on seotud reisijate individuaalse kontrolliga, on riiklik terrorismivastane keskus (NCTC). See asutus kontrollib, et tagada, et ESTA-luba ei anta kahtlase iseloomuga inimestele.
2014. aasta lõpuks oli sisejulgeolekuministeerium juba hakanud ESTA taotlejate kohta rohkem teavet küsima, mis tähendab, et nad suudavad täpsemalt tuvastada USA terroristide jälgimisnimekirjas olevad inimesed. Esitatud teavet võrreldakse automaatselt paljude USA andmebaaside ja INTERPOLi andmetega. Samal ajal kaitseb valitsus reisijate eraelu puutumatust. Teabe skaneerimine toimub iga päev, kuna andmebaasidesse võidakse sisestada uusi uuendusi.
Kui süsteem tuvastab reisijate puhul probleemi, vaatab tolli- ja piirivalveamet andmed läbi, et teha kindlaks, kui täpsed need on. Tasub märkida, et tolli- ja piirivalveamet on kasutanud oma volitusi tuhandete ESTA taotluste tagasilükkamiseks alates selle loomisest kümme aastat tagasi. Viimasel ajal on tehnoloogia ja kasutatud meetodite täiustamine muutnud protsessi usaldusväärsemaks.
Täiendava turvalisuse tagamiseks on valitsus palunud kõikidel USAsse reisivatel lennuettevõtjatel ja meretranspordiettevõtjatel pakkuda eelteavet reisijate kohta ja reisijate nimedokumente (Advance Passenger Information and Passenger Name Records). Need andmed tuleb edastada tolli- ja piirivalveametile. Teabe põhjal reisijate broneeringute ja biograafiliste andmete kohta saab kaitseasutus tuvastada isikud, kes tõenäoliselt panevad USAs toime kuritegusid. Nende andmeid võrreldakse kiiresti õiguskaitseasutuste andmetega, et kontrollida, kas need vastavad nõuetele. Seda tuleb teha kõigi viisavabadusprogrammiga reisivate inimeste puhul.
Koostöö VWP-riikidega turvalisuse parandamiseks
Enne kui riik saab heakskiidu viisavabadusprogrammis osalemiseks, peab ta olema valmis tegema USAga koostööd terrorismi ja kuritegevuse vastu võitlemisel. See tähendab, et riigid peavad jagama andmeid oma riigi kahtlusaluste ja kurjategijate kohta. See kokkulepe on olnud väga kasulik, sest USA on saanud koguda andmeid tuhandete teadaolevate ja kahtlustatavate kurjategijate kohta, kellest mõnedel on olnud võimalus sooritada kuritegusid USA territooriumil.
Teine oluline kasu sellest süsteemist on asjaolu, et sisejulgeolekuministeerium on suutnud lisada palju teavet varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi. See andmebaas kuulub INTERPOLile ja on äärmiselt kasulik ESTA taotlejate kontrollimisel. Tänu VWP-riikide esitatud teabele on Sisejulgeolekuministeerium suutnud leida terroristid ja peatada nad enne, kui nad saavad USA-sse asuda. See tagab üldiselt turvalisuse USAs.
Viisavabadusprogrammi parandused
Julgeolekuohud arenevad korrapäraselt ja sisejulgeolekuministeerium peab nende muutustega kohanema. VWPd on alates selle esmakordsest kehtestamisest mitu korda täiustatud. Mõned kõige olulisemad muudatused on puudutanud reisijate kontrollimist ja andmete jagamist.
Üks esimesi programmi täiendusi olid kokkulepped, mis käsitlevad sisejulgeoleku direktiivi 6 (HSPD-6) ning raskete kuritegude ennetamist ja nende vastu võitlemist (PCSC). Selle tõhustamise tõttu on VWP liikmetel kohustus jagada olulisi andmeid terrorismi ja kuritegevuse kohta.
Teine muudatus oli e-passi kasutuselevõtt, mida kasutavad kõik inimesed, kes kasutavad VWP programmi. Kõik VWP-riigid peavad need passid kasutusele võtma, olenemata sellest, millal riik programmiga liitus. Kui e-pass on väljastatud enne 2007. aastat, võivad kodanikud saada passi, kui see ei ole masinloetav.
2016. aastaks nõuti kõigilt VWP-riikide elanikelt USAsse sisenemiseks e-passi olemasolu. Need passid on üsna turvalised. Passi väljastavad asutused peavad passi valmistamisel järgima rahvusvahelise üldsuse kehtestatud standardeid. Vastasel juhul ei ole need kehtivad.
Valitsus peab ka VWP-riikidega, kes kasutavad USAd lõpliku lähtekohana, sõlmima föderaalse lennunduslepingu.
Muud olulised muudatused programmis on järgmised:
- Reisiandmete kogumine ja hindamine vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 2178
- INTERPOLi kadunud ja varastatud passide andmebaasi kasutamine USAsse sisenevate reisijate hindamiseks. Sama menetlust kasutatakse Schengeni ala liikmete puhul. Neid analüüsitakse enne Schengeni alale sisenemist või sealt lahkumist.
- Välismaiste võitlejate kohta olulise teabe saatmine asjaomastele rahvusvahelistele või piirkondlikele julgeolekuasutustele.
- Koostöö USA valitsusega, et hinnata pagulaste ja varjupaigataotlejate põhjustatud julgeolekuriske.
Sisejulgeolekuministeerium ja välisministeerium on teinud VWP liikmetega koostööd, et muuta programm edukaks ja vähendada julgeolekuohtu USAs ja VWP-riikides.
Kokkuvõte
Viisavabadusprogramm on võimaldanud paljudel inimestel sujuvalt USAsse reisida ning see on aidanud suurendada turismi ja riigi SKPd. Lisaks sellele on programm aidanud USA-l koguda andmeid julgeolekuohtude ja terroristide kohta maailma eri paikades. Programmi täiustatakse korrapäraselt, et võtta arvesse muutusi turvavajadustes. Lõppkokkuvõttes aitab viisavabadusprogramm suurendada riigi julgeolekut, suurendades samal ajal kodanike ja elanike jõukust.